Külm aeg on kätte jõudnud ja aina enam tahaks soojendavaid küpsetisi, midagi, mida kohe ahjusoojana süüa. Karask on kõige maitsvam just peale ahjust välja võtmist, ise söön seda soojana koos rasvase võiga, mõnele maitseb meega. Kõrvits muudab karaski nii mõnusalt mahlaseks ning see on maitsev nii soolase kui magusa lisandiga.
Vaid 4 koostisosaga valmivad imelihtsad magusad pallikesed, mis on vabad nii suhkrust, nisust kui ka piimatoodetest. Inspiratsiooni sain veganmaailm.com lehelt (kakao-datlipallid), kuid tegin retsepti veidi ümber. Sain kokku 20 datlipalli.
Kaeraküpsiseid on hea küpsetada koos lastega või kaaluda koostisosad valmis ja lasta neil ise teha. Kuna eelistan mitte oma lastele liialt suhkrut anda, siis boonusena on need küpsised vabad valgest suhkrust ja nisust, kuid maitsevad sellegipoolest imehästi. Idee on pärit blogist jazzinokitchen.blogspot.com, kohandasin retsepti aga veidi tervislikumaks.
Alates hetkest, kui avastasin enda jaoks ise tehtud müsli, ei ole ma seda enam poest ostnud. Ise tehes saab müslisse lisada just enda lemmik koostisosi, rääkimata sellest, et ise saab müsli seest ka suhkru välja jätta. Naudin seda kõige meelsamini maitsestamata jogurtiga!
Need banaani-kakaomuffinid on nii mõnusalt mahlased ja tummised, et meenutavad isegi veidi browniet. Ometi on tegu pigem kehale kergemate muffinitega, sest neis ei ole grammigi nisujahu, võid ega valget suhkrut. Algse retsepti leidsin Loodusväe kodulehelt ning tegin enda maitse järgi ümber. Sain kokku 10 imemaitsvat muffinit.
See patuvaba ahvatlus on vaba nisust, suhkrust ja isegi piimatoodetest ning on täiesti taimne. Algne retsept on pärit Ragne Värk raamatust “Paleo. Patuvabad koogid ja magustoidud”, tegin mõned muudatused ning kook kukkus välja üllatavalt magus ja rammus, nagu üks tõeline šokolaadikook.
Aeg-ajalt meeldib mulle taimseid ja kergemaid toite nautida. Eriti armastan ma kikerherneid. Võileivamäärdena saab neist koos päikesekuivatatud tomatitega ideaalse koosluse ning mis veel parem, see valmib imelihtsalt.
Seekord ühendasin brownies nii bataadi kui banaani, mis mõlemad annavad küpsetisele magusust. Valge suhkru asemel kasutasin veidi mett ja nisujahu asemel rukkijahu. Tulemuseks on vähemagus ja kerge brownie, mida süümepiinadeta nautida.
Täielikult taimsed ja patuvabad kaerapallid. Vabad suhkrust, nisust ja isegi munast ning on ideaalseks tervislikuks snäkiks. Algne retsept on pärit ajakirjast Oma Maitse, panin kirja pisut kohandatud versiooni.
Pühapäevahommikused pannkoogid võivad ka kerged ja tervislikud olla. Miks mitte valmistada need hoopis banaanidest, marjadest ja kaerajahust. Banaan ja marjad annavad tohutult mahlasust ja erksust ning nii ei ole suhkrut lisada vajagi. Retseptist jätkub pannkooke kahele.
Banaanileib on suurepärane vahepala siis, kui sooviks midagi magusat, kuid tervislikku. Kuna banaan ise on magus, ei ole vaja suhkrut tegelikult lisada (kuid soovitan sellegipoolest kasutada lisaks mõnda alternatiivi, näiteks mett, datleid või agaavisiirupit). Nisujahu asendasin kaerajahu ja kookoshelvestega ning või asendasin kookosõliga.
Üks ütlemata hea kooslus leidmaks asenduse suhkrurikastele magustoitudele ja turgutada samal ajal oma organismi kasulike ainetega.
Tervislikum versioon browniest – nisuvaba, suhkruvaba, laktoosivaba!
Alternatiiv rammusale ja kaloririkkale browniele.
Ma isegi ei liialda, kui ütlen, et peale selle koogi söömist oli tunne sama kerge kui peale smuuti joomist. Figuurisõbralikum alternatiiv rammusatele kookidele. Saab valmistada ka suhkruvabalt!
Banaanileib mandlikattega, vaba nii suhkrust kui ka nisujahust. Seetõttu on antud banaanileib pigem vähemagus ja mitte nii kohev, kui nisujahu kasutades, kuid see-eest ka kehasõbralikum.
Miks mitte nautida kuumal suvepäeval jäätist ilma süümepiinadeta – täpsemalt siis ilma suhkruta!
Ei grammigi suhkrut! Tervislik “magus” ahvatlus sooja suvepäeva.
